go-v.orgdoi

Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas

Tamm, Janne, Sirle Liivamägi, Bauert, Heikki, Sigrid Hade, Kaasik, Tiit, Vello Kattai · SARV: Geoscience Data and Collections · 2018

  • DOI 10.23679/994
  • Publisher Tallinn University of Technology
  • Type report
  • Issued 2018

Not cached yet. This record was fetched live for this request and is stored after the lookup. Reopening the page should serve the cached copy.

SARV: Geoscience Data and Collections · Tallinn University of Technology · report · 2018

Abstract

Uurimistöö aruandes on tehtud analüüs olemasoleva Harju maakonna ehitusmaavarade andmestiku kohta ning esitatud hinnang Harjumaa ehitusmaavarade ressursi kaevandamise ja kasutamise võimalustele (sh territoriaalmeres) ning varustuskindlusele aastani 2030 ja perspektiiviga aastani 2050. Hinnang tugineb riigi huvist lähtuvale ehitusmaavarade kasutamise vajadusele. Töö koostamise lähtematerjalideks on Eesti Geoloogiateenistuses ja Eesti Geoloogiakeskuses läbi viidud geoloogilise kaardistamise andmed ning Geoloogiafondis (EGFis) olevad aruanded, samuti Keskkonnaregistri maardlate nimistu (edaspidi maardlate nimistu) andmed koos maavaravarude koondbilanssidega (volitatud töötleja on Maa-amet).

Aruandes esitatud info aitab edaspidi kaasa geoloogilise uuringu ja ehitusmaavarade kaevandamise loa taotluste menetlemise protsessile ning teavitab aegsasti avalikkust ja kohalikke omavalitsusi riigi huvist lähtuvast ehitusmaavarade kasutamise vajalikkusest ning perspektiivsete kaevandamisalade planeerimisest Harjumaal. Töö tulemuste põhjal saab keskkonnaloa andja vajaliku teabe, mille alusel on võimalik otsustada ehitusmaavarade kaevandamise ning täiendavate geoloogiliste uuringute tegemise vajaduse üle. Harjumaa ehitusmaavarade kaevandamise maht moodustab Eesti ehitusmaavarade kaevandamise kogumahust 37%, ulatudes 2017. a ligikaudu 3,6 mln m3-ni.

Harjumaa ehitusmaavaradest on maardlate nimistus arvele võetud lubjakivi-, liiva-, kruusa- ja savimaardlad ning üks aluskorra ehituskivi maardla. Aruandes on põhjalikumalt käsitletud lubjakivi-, liiva- ja kruusavaru ning nende maavarade perspektiivalasid. Samuti on antud üldine hinnang nimetatud ehitusmaavarade varustuskindluse kohta Harju maakonnas. Lubjakivimaardlaid on Harjumaal 16 (seisuga 31.12.2017), nendest riigi jaoks on eriti olulised Harku, Väo, Maardu ja Jägala maardla, kus tööstuslikult kasuliku kihi moodustab valdavalt Väo kihistu kõrgemargiline ehituslubjakivi. See kivim on väga hea kvaliteediga ehituskivi ning kõlblik II ja III klassi ehituskillustiku tootmiseks.

Kuna kõige suurem nõudlus ehituslubjakivi järele on Tallinnas ja selle lähiümbruses, siis on uurimistöös hinnatud varustuskindlust eraldi nii Tallinnast lääne kui ka ida poole jäävatel aladel, et välistada lubjakivikillustiku vedu läbi linna. Eespool nimetatud Harjumaa tähtsamates lubjakivimaardlates olevate mäeeraldiste kaevandatav varu on praegu kriitilises seisus ning varu jätkub vaid kolmeks kuni kaheksaks aastaks. Seetõttu on vajalik laiendada kaevandamisalasid Väo kihistu levikualal, kus katendi paksus on üldjuhul vähem kui viis meetrit, seega eelkõige kihistu avamusaladel, kus kvaternaarisetete paksus on väike.

Ehituslubjakiviga varustuskindluse tagamiseks aastani 2030 ja pikemas perspektiivis aastani 2050 on uurimistöö aruandes tehtud ettepanek laiendada maksimaalselt kaevandamisvõimalusi Harku ja Maardu maardlas ning nende maardlate lähiümbruses. Samuti on vajalik avada karjäärid Jägala maardlas ning teha geoloogiline uuring Paldiski perspektiivsel alal (vt ptk 6.1.). Liiva- ja kruusamaardlaid on Harjumaal kokku 53 (seisuga 31.12.2017), neist olulisemad liivamaardlad on Tallinna-Saku, Huntaugu ja Kuusalu, kus liivalasundi moodustavad liustikujõe deltasetted, mille savi- ning tolmuosakeste sisaldus jääb alla 8%.

Niisuguse loodusliku ehitusliiva kvaliteet vastab kõige paremini teedeehituses kasutatava materjali nõuetele. Olulisemad kruusamaardlad Harjumaal on Kalda, Pihuvere ja Vahelaane, kus on arvele võetud ka suuremad aktiivse maavaravaru kogused. Arvestades viimaste aastate kaevandamise mahtusid on liiva- ja kruusamaardlates asuvad mäeeraldised varustuskindluse arvutuse järgi (seisuga 13.11.2018) kindlustatud maavaraga pikemaks perioodiks.

Kuid üritades täpsemalt hinnata maardlate nimistus arvele võetud liiva-ja kruusavaru kasutamisvõimalusi, tekib probleem loodusliku ehitusmaavara kvaliteedinäitajate vastavusse viimisega ehitussektoris vajatava toorme jaoks kehtestatud nõuetega, seda eriti savi- ja tolmuosakeste sisalduste määramise erineva metoodika tõttu. Seega ei saa maardlate nimistus arvele võetud liiva- ja kruusavaru kogust otse üle kanda ehituses (eriti raudtee- ja teedeehituses) kasutatavaks toormeks.

Liiva ja kruusaga varustuskindluse tagamiseks aastani 2030 ning pikemas perspektiivis aastani 2050 on uurimistöö aruandes tehtud ettepanekuid, millest olulisemad on soovitus maardlate nimistus arvele võetud varu ümberhindamiseks ehitusmaavara toormele esitatud nõuete alusel ning teha geoloogiline uuring välja pakutud Kuusalu perspektiivsel alal, et tagada liivaga varustuskindlus pikemaks ajaks (vt ptk 6.2.), Harjumaal nagu kõigis Eesti maakondades on rohkesti loodusväärtusi, mis on juba võetud kaitse alla või mida plaanitakse edaspidi kaitse alla võtta.

Seetõttu ehitusmaavarade kaevandamine uurimistöös välja pakutud aladel on võimalik vaid siis, kui riigi huvist lähtudes saavutatakse kokkulepe looduskaitsealaste põhimõtete ja ehitusmaavarade kaevandamise tingimuste vahel. Aruandes on tutvustatud keskkonnanõudeid ja piiranguid ehitusmaavarade kasutusele võtmisel, millest olulisemad on looduskaitsest ja infrastruktuurist tulenevad piirangud. Samuti on kirjeldatud ehitus- ja lammutusprahi ning kaevandamisjäätmete taaskasutamise tulemusi ning nende kasutamise perspektiivi. Uurimistöö tegemise ajal oli mitmeid kohtumisi kohalike omavalitsuste esindajatega (edaspidi ka KOV).

Uurimistöö koostajad andsid ülevaate Harjumaal paiknevate ehitusmaavarade maardlate levikust ja kasutamise perspektiivist, riigi huvist ehitusmaavarade osas, maavara kvaliteedist ja varudest ning ehitusmaavaradega varustuskindlusest Harjumaal. Ühtlasi tutvustati KOVidega kokkusaamistel geoloogilise kaardistamise tulemusena valminud kivimite ja setete leviku kaarti ning sellele kantud Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmeid (maardlaid, mäeeraldisi, geoloogilisi uuringuruume, lubade taotlusi ja perspektiivalasid). KOVide esindajad selgitasid valdade seisukohti ja probleeme seoses geoloogiliste uuringute tegemise ning ehitusmaavarade kaevandamisega.

Kokkuvõte KOVide esitatud ettepanekutest on kirjas aruande peatükis 8. Samuti toimusid kohtumised mitmete ettevõtjatega, kes kaevandavad ehitusmaavarasid Harjumaal või taotlevad lube geoloogilisteks uuringuteks. Ülevaade ettevõtjate tehtud ettepanekutest on toodud aruande peatükis 8. Uurimistöö aruandes esitatud ettepanekud ehitusmaavaradega varustuskindluse tagamiseks on täiendav info KOVidele ehitusmaavarade kaevandamisega seotud seisukohtade kujundamisel ning ettevõtetele üldgeoloogilise uurimistöö ning geoloogilise uuringu lubade taotlemiseks.

Open the resolved locator · 10.23679/994

Metadata licence: OpenAlex metadata (CC0)

Registry
OpenAlex DOI index + API
Fetched
2026-11-20 03:58 UTC
Cache state
not cached yet (bulk-index+openalex)
Locator
https://doi.geocollections.info/10.23679/994
Metadata licence
OpenAlex metadata (CC0)
Scope
Metadata as returned by the resolver; abstracts are never generated here.