Lüganuse valla põhjaveevarude ümberhindamine
Madis Metsur, Grigorjeva, Irina · SARV: Geoscience Data and Collections · 2020
Not cached yet. This record was fetched live for this request and is stored after the lookup. Reopening the page should serve the cached copy.
SARV: Geoscience Data and Collections · Tallinn University of Technology · report · 2020
Abstract
Lüganuse vallas hinnati Kambriumi-Vendi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihtide põhjaveevaru järgmiseks vee kasutamise perioodiks. Antud töö alusel kehtestatakse põhjaveevaru kuni 2050 aastani Lüganuse valla territooriumil asuvate põhjaveevaruga alade (põhjaveemaardlate) lõikes. Ümber ei hinnatud Püssi linna põhjaveevaru, mis kehtib 2035. aastani. Ida-Virumaal on Kambriumi-Vendi veekompleksis kaks veekihti - Voronka ja Gdovi. Osa uuringupiirkonna tarbepuurkaeve avavad mõlemad veekihid korraga. Lüganuse valla ühisveevarustuses kasutatuke peamiselt Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksi põhjavett.
Keskkonnakompleksloa alusel kasutab Kambriumi-Vendi põhjavett tootmisveena Kiviõli Keemiatööstus (KKT Oil OÜ). Ümberhinnatud Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksi põhjavee varu on Lüganuse vallas kokku 2700 m³/ööp. Sellest varust on eraldatud 300 m³/ööp Voronka veekihi avavatele puurkaevudele, 200 m³/ööp Gdovi veekihi avavatele puurkaevudele ja 2200 m³/ööp Kambriumi-Vendi puurkaevudele, mis avavad mõlemad veekihid korraga. Sealhulgas on Kiviõli linna põhjaveemaardlate Ca-V põhjaveevaru kategoorias T-joogivesi 2100 m³/ööp ja V2gd prognoosvaru mahus 100 m³/ööp. Kiviõli linna põhjaveevaru on jagatud Kiviõli linna ja Kiviõli linna tööstusala põhjaveevarudega alade vahel.
Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihi peamiseks kasutajaks Lüganuse valla piirkonnas on Kiviõli Keemiatööstus (KKT Oil OÜ). Kiviõli linna tööstusala põhjaveemaardla O-Ca varu 700 m³/ööp on T-tootmisvee kategoorias, kuna selle kvaliteeti ohustab tööstuspiirkonna jääkreostus põlevkiviõli ja fenoolidega. O-Ca prognoosvaru joogiveevarustuseks mahus 750 m³/ööp on jagatud Lüganuse piirkonda (250 m³/ööp) , Sonda piirkonda (250 m³/ööp) ja Maidla piirkonda (250 m³/ööp). Viimased 20 aastat põhjavee kvaliteet Lüganuse valla ühisveevarustuse veehaaretes on olnud stabiilne. Raua- ja mangaanisisaldust saab vee töötlemisega vähendada.
Piirnormist kõrgemate radioloogiliste näitajate puhul tuleks võimalusel vähendada Gdovi veekihi vee kasutamist või kasutada seda ainult segatuna selles osas puhtama veega. Tulevikus veevõtt Lüganuse valla piirkonnas ühisveevärgi tarbeks arvatavasti veelgi kahaneb ja eeldusi vee kvaliteedi muutusteks arvutusliku aja jooksul ei ole, merevee sissetungimise oht on vähetõenäoline.
Open the resolved locator · 10.23679/679
Metadata licence: OpenAlex metadata (CC0)